Peqatigiiffiup Meeqqat Inuunerissut / Bedre Børneliv (MIBB) malittarisassai
Peqatigiiffiup MIBB-ip malittarisassai
§ 1. ATEQ AAMMALU SUMIIFFIK
Imm. 1. Peqatigiiffik ateqarpoq ”Meeqqat Inuunerissut/Bedre Børneliv” naalisarlugu MIBB
Imm. 2. Peqatigiiffik Nuummiippoq
Imm. 3. Peqatigiiffik nuna tamakkerlugu kattuffimmut ilaasortaananilu ilaanngilaq. Allamik aalajangiisoqarnissaata tungaanut sumiiffimmi aaliangersimasumi peqatigiiffiussaaq, nuna tamakkerlugu suleqateqartoq.
Imm. 4. Peqatigiiffik partiinut kattuffinnullu naligiissumik isumaqatiginninniartuuvoq.
§ 2. SIUNERTAQ
Imm. 1. MIBB peqatigiiffiuvoq politikkikkut attuumassuteqanngitsoq, siunertaqartorli meeqqat Kalaallit Nunaanni meeqqat atugarissaarnerulernissaannut qulakkeerinnilluni suleqataarusuttoq, Naalagaaffiit Peqatigiit isumaqatigiissutaat naapertorlugu aammalu Naalakkersuisut Kommuunillu pineqartumut anguniangarisaannut pitsaassutsip qulakkeernissaanik isumannaarinniarluni. Iluatsiffiusimasunik isumassarsiorfittut ingerlatitseqqinniarpugut, suliniutinullu nutaanut tunngavittut assigiinnerusumik tunngaveqarluta meeqqanut Kalaallit Nunaaniittunut taanna tunngavigalugu suliniuteqarniarluta.
Upperaarput, inuit ataasiakkat immikkuullarilluinnartunik piginnaaneqartut, taakkulu ineriartortinneqartartut toqqissisimasumik meeraasimanikkut. Sumiginnaanerup taakkuninnga ineriartortitsineq unitsittarpaat, kisiannili siusissumik iliuuseqarsinnaanerup pinaveersaartitsinikkullu suliaqarnermi, meeqqap ineriartornera qulakkeerneqarsinnaalluni. Tamatigut angajoqqaat akisussaaffigaat meeqqamik toqqissisimasumik perornissaanik isumannaarinissaq, kisiannili angajoqqaat tamarmik tamanna nukissaqarfigineq ajorpaat. MIBB-ip suliniutigaa pisortaqarfinni sullissivinnit iliuuserineqartut nukittorsarnissaat, pisoqartillugu nukittuutaasinnaasartut.
Meeqqat inuunerinnerulernissaanut pimoorussilluta pinaveersaarsitsinermik suliaqarpugut aammalu ineriartortitsinermik suliaqarluta, piffissaq sivikinnerusumik iluarsiipallattarnerit pinnagit. Imatut iliorpugut:
- inunnik isumaginninnermik peqqinnissaqarfimmilu, meeqqanut ilaqutaannullu pillugit sulialinnut ataqqinninnermik pilersitsilluta
- inuttut atugarisat assigiinngissutaannik nalimmassaalluta
- kinguaassiutitigut innarlerneqarneq, perlilerneq, annersaaneq, pinerlunneq piitsuunerlu meeqqanut Kalaallit Nunaanniittunut ulluinnarsiutaassanngitsoq
Anguniagaraarput Kalaallit Nunaanni innuttaasunik sukumiisumik piumassuseqalersitsinissaq, taamaalilluni meeqqat inuunerissuujuaannarnissaasa pissusissamisoortuujuarnissaa pillugu.
Imm. 2 Siulersuisut siunertamut sulipput, uku ikiortigalugit:
× Ilaasortat pimoorussillutik sulerusussusillit
× Isumaqatissarsiorluni sulineq
× Paasititsiniaaneq
× Innuttaasut sulerusuttut
§ 3. ILAASORTAQARNEQ
Peqatigiiffiup siunertaanut tapersersuinissaq
Imm. 2. Ilaasortanngorneq pisarpoq, aningaaserivimmut akiliinikkut, mail-ikkullu peqatigiiffimmut nalunaaruteqarnikkut.
Imm. 3. Ilaasortat ukiumoortumik ilaasortaanermut akiliuteqassapput, siulersuisut ataatsimeersuarneranni, ilaasortaanermut akigititassaq aalajangiunneqarsimasoq tunngavigalugu. Ilaasortaanermut akiliut, ukiumi tulliuttumi atorunnaassaaq, qaammammi januaarimi.
Imm. 4. Ilaasortaanermut akiliut, ukiut tamaasa ataatsimeersuarnermi nalimmassarneqartarpoq. Akiliutissap annertussusissaa aalajangersarneqartarpoq uku malillugit:
1. Inuttut nammineq ilaasortaanerit
2. Suliffeqarfittut ilaasortaanerit
Imm. 5. Ilaasortat, peqatigiiffiup anguniagaanut akerlilersuisut, assortuisulluunniit imaluunniit peqatigiiffiup pigisaanik, atianik il.il atornerluisut, peqatigiiffimmiit ilaasortaajunnaartinneqarsinnaapput, allakkatigut mianersoqqussutinik tunineqareersimatillugit, tamanna pisinnaavoq, siulersuisunit tamanit isumaqatigiissutigineqarpat.
§ 4. ATAATSIMEERSUARNEQ
Imm. 1. Ataatsimeersuarneq peqatigiiffimmi oqartussaaffiit annersaraat.
Imm. 2. Pisarneq malillugu ataatsimeersuarneq ukiumut ataasiarluni pisarpoq, februaari qaammat, ilaasortanut aggersaaneq pissaaq, ataatsimeersuarnissaq ullunit 14-t sioqqullugu nalunaarutigineqassalluni, allakkatigut imaluunniit e-mail atorlugu. Aggersaaneq aamma aviisitigut allagarsiinikkut pisassaaq, oqaluuserineqartussat ilanngullugit allassimassallutik.
Imm.3. Ataatsimiinnermi peqataasinnaasut taasisinnaasullu tassaapput, ilaasortat tamarmik ilaasortaanermut ukiumi kingullermi akiliisimasut. Piginnaatitsilluni taasisoqarsinnaatitaanngilaq.
Imm.4. Pisarneq malillugu ataatsimeersuarnermi, oqaluuserisassat minnerpaaffigissavaat makku:
Imaqarniliortussamik toqqaaneq
Ataatsimiinnermi aqutsisussamik toqqaaneq
Siulittaasup nassuiaateqarnera
Naatsorsuutit saqqummiunneqarneri
Ukiup pilersaarusiorneqarnissaanut siunnersuutit, suliniutinik annertuunik minnerpaamik marluk imallit
Siunnersuutissanik tunniunneqarsimasunik suliarinninneq
Ilaasortaanermut akiliutaasartup aalajangersarneqarnera
Aningaasanut missingersuutip akuerineqarnera
Siulittaasussamik qinersineq
Siulersuisunut ilaasortassanik arfinilinnik aammalu sinniisussanik marlunnik qinersineq
Naatsorsueqqissaartartumik/kukkunersiuisussanik tullersortissaanillu qinersineq
Immikkut eqqaajumasat
Imm. 5. Siunnersuutissat ataatsimeersuarnermi eqqartortinneqarusutat, siulersuisunit tiguneqareersimassapput, ataatsimeersuarnissaq ullunik arfineq marlunnik sioqqullugu. Malittarisassat allanngortinnissaanut siunnersuutissat, suliareqqullugit kissaatigineqartut, siulersuisunit tiguneqareersimassapput, ataatsimeersuarnissaq ullunik arfineq marlunnik sioqqullugu.
Imm.6. Ataatsimeersuarneq ataatsimiinnermi aqutsisuusumik aqunneqassaaq, aqutsisuusussaq siulersuisunut ilaasortaassanngilaq.
Imm.7. Ataatsimeersuarnermi aalajangerneqartussat, peqataasunit amerlanerussuteqartut isumaqataappata tamanna atuutsinneqassaaq (qinersinermi atorsinnaasut affaat ataatsimik qaangerneqarsimappat) aammalu nappaasitsinikkut. Allakkatigut qinersisitsineq pisinnaavoq, ataatsimiittunit peqataasunit ataasiinnarmilluunniit, taama pisoqarnissaanik piumasaqartoqarpat. Qinigassanngortittut, inissanit amerlaneruppata, tamatigut allakkatigut qinersineq ingerlanneqartassaaq. Taamatut qinersinermi amerlanerussuteqarneq tunngavigalugu qinersineq ingerlanneqassaaq.
Malittarisassat allanngortinneqarnissaanut aalajangiisoqassaaq, ilaasortat 2/3-ii ataatsimeersuarnermi takkussimappata.
§ 5. IMMIKKUT ITTUMIK ATAATSIMEERSUARNEQ
Imm. 1. Immikkut ittumik ataatsimeersuarneq ingerlanneqarsinnaavoq, siulersuisunit tamanna piumasaqaatigineqarpat pisariaqartinneqarpallu, tamanna pisinnaavoq ilaasortaasunit 1/3 allakkatigut tunngavilersuinertalerlugu, siulittaasumut piumasaqaatigineqarpat. Taama pisoqartillugu, ataatsimeersuarneq ingerlanneqassaaq kingusinnerpaamik sap.ak. sisamat, qaangiutsinnagit piumasaqaatigineqartup ullulerneqarfianit, siulittaasullu ilisimatinneqarfianit.
Imm.2. Immikkut ataatsimeersuarnissamut aggersaanissamut sap. ak. marluk killigitinneqarput.
§ 6. PEQATIGIIFFIUP AQUNNEQARNERA
Imm. 1. Peqatigiiffiup ulluinnarni aqunneqarnera siulersuisunit ingerlanneqassaaq, siulittaasup saniatigut ilaasortat tassaapput, siulittaasup tullersortaa, aningaaserisoq aammalu ilaasortat sisamat. Siulersuisut ataatsimeersuarnermi toqqarneqartarput, ukiut ataasiakkaarlugit, siulersuisunut ilaasortat siulittaasorlu qinigassanngortittassapput.
Imm. 2. Siulersuisut peqatigiiffimmik aqutsipput una malittarisassaq tunngavigalugu, aammalu ataatsimeersuarnermi aalajangiunneqartut tunngavigalugit, ataatsimeersuarnermilu tulleriissaarisimaneq pingaarnersiuinerlu tunngavigalugit, sulineq ingerlanneqartarpoq.
Imm. 3. Siulersuisunik nutaanik qinersereernerup kingorna ullut 14-it qaangiutsinnagit, inissitsiternissaq siunertaralugu ataatsimiittoqassaaq, ilaasortat akornanni, siulersuisumut tullersortissamik, aningaaserisussamik aammalu allatsimik toqqaasoqassaaq. Inissisimaffiit tamarmik, ataatsimeersuarnissap tullissaanut atuutissapput.
Imm. 4. Siulersuisut namminneq qanoq ingerlariaaseqassanerlutik aalajangersassavaat. (Siulittaasup tullersortissaa, aningaaserisoq, tusagassiutinut akisussaasoq, suliniutinik ataqatigiissaarisoq il.il.). Ataatsimiititaliaaqqanik suleqatigiittussanillu pilersitsisoqarsinnaavoq, suliassanut aalajangersimasunut suliaqartussanik. Suleriaasissaq ilaasortanut tamanut takuneqarsinnaasunngorneqassaaq, ataatsimeersuareernerup kingorna qaammat ataaseq qaangiutsinnagu.
Imm. 5. Siulittaasoq – taannalu peqanngitsillugu, siulersuisup tullersortaa – ataatsimiinnissamut qaaqqusisuullunilu, ataatsimiinnermi aqutsisuussaaq. Siulersuisunut ilaasortat minnerpaamik pingasut, siulersuisut ataatsimiinnissaanik, siulittaasumut piumasaqarpata, ataatsimiinneq ingerlanneqassaaq, piumasarineqartup siulittaasumit tusarneranit sap.ak. marluk qaangiutsinnagit. Siulersuisut ataatsimiittassapput minnerpaamik qaammatit marlukkaarlugit, siulersuisunut ilaasortat ilisimatinneqartassapput, nutaarsiassanik allattuiffik, kvartal-ikkaartumik nassiussorneqartartoq aqqutigalugu.
Imm.6. Siulittaasoq aalajangiisinnaatitaavoq, siulersuisut akornanni isumaqatigiinngittoqartillugu.
Imm. 7. Siulersuisuni ilaasortat, peqatigiiffinni allani, peqatigiiffimmut assigusuni nuimasunik inissisimaffeqannginnissaat piumasarineqarpoq imaluunniit politikkikkut partiini, peqatigiiffiup politikkikkut attuumassuteqanngitsuunera eqqarsaatigalugu.
Imm. 8. Ilaasortat suliniuteqartut suleqatigiiaallu siulersuisunut attuumassuteqarput. Siulersuisut suliniutinik, tusagassiutitigut nalunaarutinik, innuttaasunut nalunaarutinik, aningaasaqarnermillu akuersisartuupput.
Imm. 9. Siulersuisut ataqatigiissaarinermik suliakkersuinermilu, akisussaasutut siullertut inissisimapput.
§ 7. ANINGAASAQARNEQ, NAATSORSUUTIT KUKKUNERSIUNERLU.
Imm. 1. Peqatigiiffiup naatsorsuutaasa, ullorsiutit malillugit ingerlanneqarput.
Imm. 2. Siulersuisut ataatsimeersuarnermi aningaasat missingersuusiarineqarnerininut naatsorsuutinullu akisussaasuupput.
Imm. 3. Peqatigiiffiup naatsorsuutaat, aningaaserisuusumit ingerlanneqarput, aammalu peqatigiiffiup ilaasortaanut allattorsimaffianik isumaginnittuulluni.
Imm. 4. Naatsorsuutit, kukkunersiusunit ataatsimeersuarnermi toqqarneqarsimasunit kukkunersiorneqartarput.
§ 8. ATSIORSINNAATITAANEQ PITUTTUNGAASINNAANERLU PILLUGIT MALITTARISASSAT.
Imm. 1. Peqatigiiffimmut atsiorsinnaatitaasuuvoq siulittaasoq, taassumalu peqanngiffiini siulittaasumut tullersortaasoq, minnerpaamillu aamma siulersuisuni ilaasortaq ataaseq. Aningaasanik attartortoqarsillugu aammalu aningaasanik annertuunik atsiortoqartillugu /tunniussisoqartillugu, peqatigiiffimmi siulersuisut tamarmiusut isumagissavaat.
Imm. 2. Peqatigiiffiup siulersuisui imaluunniit siulersuisunut ilaasortat, peqatigiiffiup pisussaaffiinut, inuttut pituttorsimanngillat.
Imm. 3. Peqatigiiffik aningaasaatigineqartut/pigisallu nalingat, sukkulluunniit atugassarineqartut qaangerlugit pituttorsimanngilaq.
§ 9. MALITTARISASSANIK ALLANNGUUTIT
Imm.1. Una malittarisassaq taamaallaat allanngortinneqarsinnaavoq, ilaasortanit ataatsimeersuarnermut takkussimasunit 2/3-nit amerlanerussuteqartoqarpat, ataatsimeersuarnermilu oqaluuserisassanut ilanngunneqarsimappat.
Imm. 2. Malittarisassanik allanngortitsineq atuutsilerneqassaaq, ataatsimeersuarnermi aalajangiiffiusoq aallarnerfigalugu.
§ 10. ATORUNNAARSITSINEQ
Imm. 1. Peqatigiiffimmik atorunnaarsitsineq taamaallaat pisinnaavoq, ataatsimeersuarnermi ilaasortat takkussimasut 2/3-nit amerlanerussuteqartut, ataatsimeersuarnerni marlunni piumasaqaatigineqarsimappat, ataatsimeersuarnerup aappa naliginnaasumik pisarnertut ataatsimeersuarnerusimassaaq.
Imm. 2. Peqatigiiffiup aningaasaataat/pigisat nalingi, atorunnaarsitsisoqassappat, suliniutinut §2-mi taakkartorneqartut tunngavigalugit, taakkununnga atorneqassapput imaluunniit nalinginnaasumik iluaqutaasussanngorlugit allanut atorneqartussatut, atorneqassallutik. Aningaasaatit/pigisat qanoq atorneqarsinnaaneri, atorunnaarsitsilluni ataatsimeersuarnermi aalajangerneqassapput.
§ 11. PISOQAASSUSILIINEQ
Imm. 1. Peqatigiiffik atuutsilerneqarpoq, pilersitsiniarluni ataatsimeersuarnermi ulloq, 23.01.2008, kingusinnerpaamik allanngortinneqartoq, 22.02.2011 naliginnaasumik /immikkut ataatsimeersuarnermi.